7.nädal

tere taas.

Esmalt, tore et miski on su siia toonud :) Härra Kaku puhul on see ilmselgelt pigem kohustus, kuid kui ka keegi teine siia ära eksib, siis tere tulemast.

Antud nädala teemaks on:
Mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut? Analüüsi seda ajaveebiartiklis ning too iga variandi kohta mõni näide.

Vaatame, mis me siis seekord kokku oskame kirjutada :) esmalt võin kohe öelda, et erilist usku mul hetkel endasse antud teemaga liialt ei ole, sest igasugune varasem kokkupuude on pigem minimaalne, kui mitte olematu. Aga loeme - näeme :)

Copyleft - väga nutikas sõnademäng Copyrightist, eriti kui ta selle vastandit tähendab:)..Copyleft annab meile erinevaid õigusi: õiguse muuta tööd, õiguse tööd teistega jagada, õiguse tööd muuta ja õiguse muudetud tööd teistega jagada. Üldiselt on copyleft copyrighti vastand, ning kujutab endast meetodit, kuidas muuta mõni teos vabaks, ning nõuda, et vabad oleksid ka kõik tema muudetud või laiendatud teosed.

Copyleftil on 4 erinevat tüüpi

• Väga tugev Copyleft (AGPL)

Antud juhul tuleb kogu kood avalikustada ning viia sama litsentsi alla. Kehtib ka internetis kasutatud koodidele. Seda litsentsi kasutab näiteks Friendica - Facebookist oluliselt vähem tuntud suhtlusvõrk

• Tugev Copylef (GNU GPL)

Kogu kood tuleb avalikustada, kuid erinevalt AGPL'st, ei nõuta veebis avaldavate koodide sama litsentsi alla viimist. Näiteks Adblock Plus, mis aitab meil hoiduda tüütute reklaamide eest

• Nõrk Copyleft (GNU LGPL)

Nõrgem versioon, kus ei pea kõike sama litsentsi alla viima, nagu originaalis oli. Kasutab näiteks Mozilla Firefox

• Puuduv Copyleft (MIT litsents, Apache litsents)

Võib luua ka ärivara, ehk ei pea kehtima enam avavara tingimused. Kasutab näiteks Android

Viited:

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.html

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_software_under_the_GNU_AGPL