08.09-15.09

On siis aeg oma esimene päris temaatiline postitus.

Lähteülesanne on järgmine:

Nagu ka muudes tehnoloogia valdkondades, tuleb iga edukalt läbi löönud IT-lahenduse kohta mitu lootustandvat ja huvitavat mõtet, millest aga asja ei saanud (kas ei realiseerunud või ei suutnud turul piisavalt hästi toime tulla). Otsi kolm enda arvates õpetlikku näidet ja kirjelda neid ajaveebiartiklis.

Google Glasses

Google'i prillide puhul on kindlasti tegemist ühe suurima ebaõnnestujaga lähiajaloo gadget-ajastul. Tegemist oli tootega, mida haibiti kõvasti, millel oli suur potensiaal, kuid erinevatel põhjustel vajusid põhja kiiremini kui Titanic. Allpool toongi välja mõned enda arvamused, miks Google'l ei õnnestunud kauaoodatud prille turule tuua. 

Peamiseks teguriks võis olla funktsionaalsus - teha kiirelt pilte ning näha netist tulevat newsfeedi - siililegi selge, et see pole mitte see asi, mis inimestel tegelikult vaja on.

Kas te ehmataks, kui inimesed teie selja taga hüüaks kõva häälega "OK GOOGLE". Ilmselt küll. Ning sellest inimesest jääks suhteliselt totter mulje.

Ebaõnnestunud turundus - esimest versiooni ei müüdud poes, vaid müüdi eksklussiivselt teatud rühmale inimestest. Kaasa ei aidanud ka kindlasti nende 1500$ hind, halb aku ning kehv kasutajakogemus.

Turvalisus - kaheldi, kas on ikka piisavalt turvaline kasutada antud prille autoroolis, rattaga sõites ja ka mujal. Tähelepanu olulistelt asjadelt kisub kindlasti ära.

Ja viimaseks, mis on täitsa mu isiklik arvamus, peitub selles, et prillid on ju tegelikult aina rohkem ka aksessuaarid, ning seda ka Google'i prillid. Need prillid olid aga minu arvates pigem koledad ning jätsid prillikandjatest veidra mulje :)

QR Kood

QR kood pole küll otseselt ebaõnnestunud, kuid ei saavutanud lihtsalt sellist edu, nagu oodeti. Olid ju ajad, kui QR koodi võis leida igalt poolt - alates erinevatelt FMCG toodetelt kuni kontserditeni, kus antud kood oli suure kleepsuna maha kleebitud. Esimesed QR koodid tehti juba eelmise sajandi keskpaigas, kuid menukaks said nad aastal 2009, kuid ei läinud nii viraalseks nagu loodeti.

Üheks põhjuseks on see, et Android ja iOS ei ole siiani lisanud QR koodi lugemiseks automaatset võimalust, vaid tuleb siiani eraldi rakendus alla laadida

Tihti paigutati neid koode asukohtadesse, kus puudus wifi või mobiilne internet - metrood, lennujaamad jne

Enamus maandumislehtedest ei olnud kohandatud mobiilidele

Tihti ei nähtud mõtet, huvi sellel leheküljel, mida oleks pidanud külastatama. Tegemist on turundusliku veaga, kui inimesed mõtlevad, et nende toode/teenus on tavainimese jaoks sama huvitav kui neile, ning selle kohta tahetakse rohkem teada saada.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et QR kood ei olnud täiesti ebaõnnestunud, kuid selle kasutusest loodeti liiga palju. Seniajani on kohti, kus QR kood töötab, kuid ta ei ole läinud lihtsalt nii massidesse, nagu loodeti. aga pole hullu, õnneks keegi ju vähemalt ei võtnud QR koodi kui jäädava lahendusena ning näiteks ei tatoveerinud seda endale..või siiski..

SKAIS2

Lõpetuseks toon ühe näite ka meie endi väikesest vabariigist. SKAIS2 puhul on tegemist suuremahulise IT projektiga, mis oli mõeldud sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi uue väljaarendusega. Miks see projekt vastu taevast lendas, on üks huvitavamaid küsimusi. Leidub palju teineteise süüdistamist, kuid süüd endale keegi ei võta. Huvitav kogu teema juures on ka see, et hange kuulutatu välja ilma igasuguse sisulise analüüsita. 2014. aasta juuli lõpus allkirjastati leping Tieto ja Icefire'ga, kuid praeguseks hetkeks on mõlemiga lepingud lõpetatud, pärast meeletuid edasilükkamisi, pikendusi, trahve jms. Kurb kogu asja juures on see, et raisatud 6 miljonit eurot maksumaksja raha enam tagasi ei saa, ning seda peamiselt bürokraatia ning poliitiliste mängude tõttu. Aeg on küll edasi läinud, ja raha väärtus ajas muutunud, kuid praegusel hetkel tundub SKAIS2 protsess suurem sigadus kui kadumaläinud 10 miljonit krooni Eesti pangast. Positiivne selle asja puhul on küll aga see, et IT sektoris said kindlasti paljud inimesed mitmeks aastaks tööd. Tore on ka see, et õige pea on välja kuulutatamas uut hanget, mille mahuks on juba 10 miljonit eurot :) Peamine mis sellest kogemusest õppida, võiks olla see, et tuleb kuulata ka oma ala spetsialiste, ning alles siis tegutsema hakata.

Seekord siis sedasi. Loodan et ajapikku lähevad jutud paremaks ja põnevamaks :)

Martin