4. nädal
Seekordnde ülesandepüstitus on järgmine:
Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus. NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.
Tegemist on minu arvates väga huvitava raportiga, ning seda eelkõige seetõttu, et kui arvestada, et see kirjutati juba 13 aastat tagasi, siis on siin punkte, mis on tõepoolest teoks saanud.
Tõeks on saanud näiteks pnkt, kus raporti autor pakkus välja, et igapäevase töö puhul hakkavad töötajad hindama pigem seda, et töökeskkond ning töö oleks selline, kus nad saavad ent teostada ja tõestada. Et otsitakse töökohti, kus tööleminek pole mitte kohustus vaid on olemas reaalne soov millegagi hakkama saada ning oma tegemistest märk maha jätta. Autor küll vihjab siin paljuski loovusele, kuid seda on tähendada ka teistes tegevusvaldkondades - kui inimestele enda töö juures midagi ei meeldi, siis otsitakse uus tööandja, ning seda oluliselt lihtsamalt kui mõned aastad tagasi - saadakse aru, et olulised on inimesed ning nende oskused, mitte see, et kontoris istutaks kella 8st 5ni, ning tehakse nägu et tehakse tööd. Oluline on, et töö oleks tehtud, ja töötaja jaoks kuuluvustunne ning uhkus enda töö üle.
Autor mainib ka haridussüsteemi ning seda, et see peab olema kõigile võrdselt kättesaadav, ning seda peaks juhtima riik. Tõesti, siinkohal on ka Eestis tehtud ära suur töö, ning isegi kõrgharidust on võimalik kõigil tasuta kätte saada. Autor mainis korduvalt, et tuleb tähelepanu pöörata juba varasest lapsepõlvest haridusele, ning sellele et laste individuaalsetele tugevustele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Tõesti, Soomes on seda ilmselt tehtud, kuid Eestis on olukord veel selline, et siiani on alles teatud nõukogude-aegsed mudelid, kus kõiki testitakse ühtemoodi, ning oled sa ahv või elevant, kehalise tunnis pead aja peale puu otsa ikkagi jõudma ronitud. Autor on ka öelnud, et eriti väiksed riigid peavad pöörama tähelepanu laste tulevikule, ning sellele et kõik saaks haritud ühtemoodi, olenemata piirkonnast, kus nad üles kasvavad - jah, riigigümnaasiumid võivad aidata sellele kaasa.
Veel toob autor välja tähelepaneku, et töötajaid tahetakse hoida pikalt tööl, ning selle nimel panustatakse nende tervisesse jne. Probleemiks olevat see, et inimesed ei taha nii pikalt töötada, ning ei olda isegi pensionini, rääkimata sellest, et pensioni ajal töötada. Siinkohal on tegemist kindlasti väga individuaalse küsimusega, sest kahjuks enamik inimesi ei suuda oma tööaja jooksul nii palju kõrvale panna, et saaks rahulikult pensionipõlve nautida. Seda vähemalt Eestis - töötatakse pigem seni, kuni tervis enam ei võimalda. Samuti puudutab autor korduvalt ka vananeva ühiskonna probleemi, ning see probleem on kindlasti ka täide läinud. Inimesed ei soovi enam lapsi nii väga teha, vaid keskendutakse karjäärile, ning pigem võetakse peeneid tõugu koeri laste asemel. See on probleem, millega vähemalt siinmail on üritatud tegeleda, kuid kahjuks pole ka väga hea emapalk andnud soovitud tulemusi.
Üldiselt võib öelda, et antud maailmavaate nurga alt on päris mitmed "ennustused" tõeks läinud, ning seda ka meie väiksest vabariigist vaadates. Reaalsuses aga me ju keegi ei tea, mismoodi tulevik tegelikult välja näeb. Loodame et ikka ilusam ja roosilisem meie kõigi jaoks :)
Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus. NB! Tegemist on paljuski omaaegse tulevikunägemusega ja seda kindla maailmavaate nurga alt - võiks vaadata, mis on väljapakutust täppi läinud ja mis mitte.
Tegemist on minu arvates väga huvitava raportiga, ning seda eelkõige seetõttu, et kui arvestada, et see kirjutati juba 13 aastat tagasi, siis on siin punkte, mis on tõepoolest teoks saanud.
Tõeks on saanud näiteks pnkt, kus raporti autor pakkus välja, et igapäevase töö puhul hakkavad töötajad hindama pigem seda, et töökeskkond ning töö oleks selline, kus nad saavad ent teostada ja tõestada. Et otsitakse töökohti, kus tööleminek pole mitte kohustus vaid on olemas reaalne soov millegagi hakkama saada ning oma tegemistest märk maha jätta. Autor küll vihjab siin paljuski loovusele, kuid seda on tähendada ka teistes tegevusvaldkondades - kui inimestele enda töö juures midagi ei meeldi, siis otsitakse uus tööandja, ning seda oluliselt lihtsamalt kui mõned aastad tagasi - saadakse aru, et olulised on inimesed ning nende oskused, mitte see, et kontoris istutaks kella 8st 5ni, ning tehakse nägu et tehakse tööd. Oluline on, et töö oleks tehtud, ja töötaja jaoks kuuluvustunne ning uhkus enda töö üle.
Autor mainib ka haridussüsteemi ning seda, et see peab olema kõigile võrdselt kättesaadav, ning seda peaks juhtima riik. Tõesti, siinkohal on ka Eestis tehtud ära suur töö, ning isegi kõrgharidust on võimalik kõigil tasuta kätte saada. Autor mainis korduvalt, et tuleb tähelepanu pöörata juba varasest lapsepõlvest haridusele, ning sellele et laste individuaalsetele tugevustele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Tõesti, Soomes on seda ilmselt tehtud, kuid Eestis on olukord veel selline, et siiani on alles teatud nõukogude-aegsed mudelid, kus kõiki testitakse ühtemoodi, ning oled sa ahv või elevant, kehalise tunnis pead aja peale puu otsa ikkagi jõudma ronitud. Autor on ka öelnud, et eriti väiksed riigid peavad pöörama tähelepanu laste tulevikule, ning sellele et kõik saaks haritud ühtemoodi, olenemata piirkonnast, kus nad üles kasvavad - jah, riigigümnaasiumid võivad aidata sellele kaasa.
Veel toob autor välja tähelepaneku, et töötajaid tahetakse hoida pikalt tööl, ning selle nimel panustatakse nende tervisesse jne. Probleemiks olevat see, et inimesed ei taha nii pikalt töötada, ning ei olda isegi pensionini, rääkimata sellest, et pensioni ajal töötada. Siinkohal on tegemist kindlasti väga individuaalse küsimusega, sest kahjuks enamik inimesi ei suuda oma tööaja jooksul nii palju kõrvale panna, et saaks rahulikult pensionipõlve nautida. Seda vähemalt Eestis - töötatakse pigem seni, kuni tervis enam ei võimalda. Samuti puudutab autor korduvalt ka vananeva ühiskonna probleemi, ning see probleem on kindlasti ka täide läinud. Inimesed ei soovi enam lapsi nii väga teha, vaid keskendutakse karjäärile, ning pigem võetakse peeneid tõugu koeri laste asemel. See on probleem, millega vähemalt siinmail on üritatud tegeleda, kuid kahjuks pole ka väga hea emapalk andnud soovitud tulemusi.
Üldiselt võib öelda, et antud maailmavaate nurga alt on päris mitmed "ennustused" tõeks läinud, ning seda ka meie väiksest vabariigist vaadates. Reaalsuses aga me ju keegi ei tea, mismoodi tulevik tegelikult välja näeb. Loodame et ikka ilusam ja roosilisem meie kõigi jaoks :)
Comments
Post a Comment