6.nädal

Tere

Proovime siis jälle sõnu ritta seada.
Selle nädala teemaks oli:
Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis.

Antud teema on vägagi kaasahaarav ning puudutab pigem meid kõiki, kes inernetiga igapäevaselt kokku puutuvad. Olles lugenud osa raamatust tekib pähe teatud hulk mõtteid, millega olen nõus ning millega mitte.

Esmalt pärandiga seotud õigused. Kuna ma ise pole kunagi taolise poolega kokku puutunud, siis oli minu jaoks üllatav, et on seatud 70 aastane piir. Olen sama meelt, nagu kirjutasin ka foorumisse, et minu arvates on see isegi täiesti okei, et see piirang on nii pikk, ning 70 aasta vältel pärast autori surma saavad lähisugulased tema teostelt autoritasusid. Tahavad ju kõik lapsevanemad oma järeltulevatele põlvedele head, ning olles loov inimene, siis pole enamustel ilmselt oma eluajal võimalusi osta kokku kinnisvara, mida siis oma lastele jätta. Ajaloost on teada ju mitmeid autoreid, kes on kuulsaks saanud alles pärast oma surma, ning alles siis hakanud nö "varandust kokku ajama". (Siinkohal ei pruugi mu suhtumine olla aga 100% objektiivne, sest endal on kodus väga värske beebi kasvamas, ning soov tema heaks kõike teha on täiesti võrreldamatu kõige muuga.)Teisalt aga et nende autorite teoste omavahel jagamise eest võib trahvi saada, see on jälle omaette teema, millega ma täielikult ei nõustu.

Raamatu autorid on toonud väga laheda näite raamatukogudest ning hirmudest nende tekkimis ees. Tõepoolest, tänane seis on omajagu võrreldav aastasadade taguse ajaga, lihtsalt selle vahega, et nüüdseks on enamus teostest kolinud internetti.

Mina olen äärmiselt nõus selle poolega, et teosed tuleks lasta vabaks tavakasutajate vahel, vähemalt mis puudutab teoste kasutamiseks isiklikul otstarbel. Kui keegi aga hakkaks nende teostega raha teenima, on jutt hoopis teine - näiteks kinoõhtud jne. Tõsi, kuidas siis teeniksid autorid raha? See on teema, mille peale tuleb lihtsalt mõelda. Praeguseks hetkeks ei kehti enam samad majandusseadused nagu siis, kui enamik seadusi sai välja mõeldud. Aina rohkem tõstab pead jagamismajandus, ning ettevõtted peavad leidma viisi, kuidas aja ning trendidega kaasas käia. Seetõttu tulebki kiita taolised teenuseid nagu näiteks Spotify või Netflix, kes on võtnud kasutusse kuupõhise hinnastamise, ning kokkuvõttes on enam-vähem rahul kõik (loomulikult kõige enam teenusepakkujad, sest nemad teenivad siiski kõige enam).

Kujutan ette et "Suud puhtaks" saates läheks antud teemal näiteks Eesti mõistes väga korralikuks andmiseks, seda eriti juhul kui poliitikud lastaks asju arutama. Toon selle väite siia lõpetuseks just seepärast, et kahjuks on enamiks poliitikuid meil veidi vananenud mõtlemisega, ning hoolitsetakse selle eest, et vaid teatud huvigruppide huvid oleksid rahuldatud.

Toon siia lõpetuseks ühe pildi, mis on mu arvates lihtsalt tore ja asjaga veidi käsikäes. Olgu öeldud, et antud nalja tegemine ei tähenda, et oleks midagi antud poliitiku vastu.